Kathmandu

Ärkasime vara – k0800 ajal, et vaadata, kas hommikusel ja õhtusel Kathmandu'l on ka vahet – niipalju oli, et hommikune tundus kuidagi rohkem sudusse mattunud olema.

Sõime all hotelli restoranis hommikust ja vahetasime tube ;) – meie toa madratsid olid kuidagi imelikult keskelt kõrgemad ja tugevamad kui kogu ülejäänud madrats – noh umbes nagu magaks telgis ja puusa all on kühm. Külili üldse magada ei saanud.

Martin aga vahetas sellepärast tuba, et meie belglasest reisikaaslane lahkus oma sõprade juurde ja Martin pidi ühesesse tuppa minema. Tegelt sai ta taas kahese toa – noh hotellis lihtsalt ei olnud üheseid väga võtta ja nii me siis kiitsimegi teda, et näe LP’s (Lonely Planet) on kirjas – parim diil on siis kui saad kahese toa ühese hinnaga ;)

Ühtlasi rääkisime retseptsiooni meestele ka meie lennupileti murest – ning nad lubasid asja uurida, saime kohe teada, et soovitud 26.mai kuupäeval vabu kohti ei olevat üldse, kui siis varem või hiljem. Tegu on siiski nädalavahetusega! (Hiljem õhta selgus, et ei õnnestunud neil meie jaoks midagi välja otsida).

Kondasime siis alguses kohe lennufirmade kontoreid otsima. Õnneks LP’s olid mitmed need kenasti ära märgitud – hakkasime siis lähimast pihta. Esimese juures me ei saanud miski pärast sisse aga õnneks leidsime seal samas kõrval miski reisibüroo või asja, kuhu siis oma sammud seadsime ning seal õnnestus teada saada, et lähim võimalik kuupäev on 24.mai, mil miskeid pileteid üldse saada on. Sest nii reedene päev 25.mai kui laupäevane päev 26.mai on täiesti välja müüdud igal pool.

See teave võttis küll meie reisiplaanist nö. paar päeva maha, aga mis seal siis ikka – tähtis on siiski enne kodulendu Delhi’sse kindlasti jõuda. Meile bronniti siis ära piletid Air Sahara lennukile 24.mail à 140$ - see on peaaegu pool sellest hinnast mis me maksime TLN-HLS-DLH lennu eest, aga no mis seal siis ikka, ongi ju meil kulud liiga väikesed ;)

LP soovitab Nepaalis lennupileteid bronnides ühte asja: reconfirm, reconfirm, reconfirm!!! Nii ka läks: alguses vaadati üle süsteemi arvutist, et jah piletid on olemas (vahest isegi, et bronnis sealt kuidagi midagi meile – igatahes meie nimesid ta sinna sisse toksis küll), siis helistas kuhugi ja täpsustas selle üle ning ütles et piletite kirjutamiseks läeb miski pool tundi nüüd aga.

Pärast seda aga teavitas, et jah piletid on küll nüüd olemas, aga sinna peale on vaja ka miskit templit reconfirmi jaoks ja et selle tarvis läeb ikka mitu tundi nüüd veel aega. Eks me siis võtsime kätte ja kondasime veidi mööda linna ringi, et kokkulepitud ajaks k1600 sinna tagasi minna.

Targu vaatasime ukse pealt, et kaua see koht üldse lahti on – mälu järgi kirjutades, vist kuskil k1700’ni.

Tegime siis linnapeal kenakese jalutuskäigu ja jõudsime stupasid ning pühakodasid vaadates lõpuks Durbar Square’le välja, kus ühes katuserestoranis eine võtsime. Senistest söögikohtadest tundus see kõige kallim olevat – aga vaade oli kah see-eest täitsa kena.

PS. Durbar Square on selline koht, kus igas sissepääsu tänavas on piletiputka ning iga valge käest küsitakse (oli vist 200NR), kui ta sinna sisse tahab saada. Sellest pääsemiseks on kaks varianti: a) sa ei tee neist välja ja jalutad kiirel sammul edasi (töötab siis kui nad seal putkas sees istuvad – a’la vihmasaju ajal või nii); b) sisened väljakule mõnda kitsast kõrvaltänavat mööda (üks selline asub Durbar Square edela nurgas – tänava laius on max 1-1,5m).

Hemingway sõnad: igas maailma sadamas võib kohata eestlast, peab ka kuival maal paika ;) nimelt mööda Thamel'i tänavaid ringi konnates kuulsime me ühtesid eestlasi arutamas just, kus kohast pesu osta (PS. Silmas peeti kindlasti sooja matkapesu :)

Õhtul suundusime siis tagasi turismibüroosse (asus kuningapalee lähedal muideks :) ja andsime targu neile veel lisa 20min aega, st jõudsime kohale mitte punkt k1600 – nagu kokku leppisime vaid k1620. Ja arvake ära mis – õige!, mitte miskeid pileteid ei olnud veel meie tarvis ära tembeldatud.

Kui tõele au anda, siis sel hetkel mil me nende uksest uuesti sisse astusime oli kogu kontori peale vaid 1 inimene (varasema 4 asemel). Õnneks ilmus ikka meiega tegelenud tädi kah peatselt välja ja seletas midagi veel 10’st minutist. Kuna kiiret meil kuskile polnud, siis võtsime istet sest suhteliselt hästi konditsioneeritud ruumis ja puhaskime päevasest käimisest jalgu ning ootasime kohtuotsust ;)

Kuskil veerand tunni möödudes me piletid lõpuks ka tulid :D – templid peal ja puha. Huvitav oli vaid see, et kui lennukuupäevaks oli meil kõigil õige 24.mai kirjutatud, siis piletite väljastamise kuupäev oli kõigil kolmel erinev. Annil oli 04.mai, mul 04.april ja Martinil veel miski kolmas :P. See mitme kalendriga elamine on ikka keeruline küll – Nepaalis on ju praegu aasta 2064 :D ning kuu nimed ning algused ei kattu teps mitte lääne kultuuride omadega.

Muide meenus praegu veel ka tõsiasi, et terve selle pika protseduuri tarvis, mis nende piletite tegemine endas kätkes küsiti me passid nende kätte, seega me olime päev otsa linnapeal ilma mingigi isikut tõendava dokumendita :O

Õhtul sõime veel mõnusa eine hotelli restoranis, ning käisin siva veel korra interneeduses – pidin nüüd tagasisõidu rongi piletid http://www.irctc.co.in/ lehel ära canceldama, aga see läks lõpuks sootuks meelest.