DLH-HLS-TLN
Pärast einet lugesime pikalt raamatuid ning Martin käis ning kauples selle AC jama pärast meile toas olemise aega 2h juurde, seega saame välja kolida alles k1400 ajal.
Õnneks oli temp sel päeval jahedam kui eelmistel – äikesevihma ähvardas taevast alla tulla – see tegi õhu värskemaks ning lisaks sellele puhus karmilt tugev tuul, mis ajas tolmu ja liiva õhus ringi.
Kui me pidime toast välja kolima, siis tassisime pakid esimesel korrusel olevasse hoiuruumi ning käisime tolles heas restoranis söömas – võtsime veel viimast ja istusime siis taas hotelli katusel ning süvenesime raamatutesse.
K2100 ajal istusime juba eelnevalt kokku lepitud ja tellitud taksosse (200Rs/kokku) hotelli ees ning põrutasime kimades mööda juba pimedaid Delhi tänavaid lennujaama poole. Lennujaamas sisenesime esmalt ooteruumi, mis asub terminali peahoone vastas kohe (sama katuse all) – sinna saab 5h enne lendu tasuta sisse, muul juhul tuleb veidi kukrut kergendada. Lennuterminali endasse sai 3h enne lendu alles sisse (nii oli vähemalt seina peal neil kirjas).
Huvitav oli see, et kui terminali oli 4 sissepääsu, siis kolm esimese juures olid pikad pikad järjekorrad ning neljas oli täiesti tühi. Pärast kolmetunnist ootamist ooteruumis suundusimegi sellest värava poole ja olime minutiga sees :)
Nüüd jäi meil kenasti aega igasuguste toimingute jaoks nagu näiteks viimaste india ruupide vahetamisele dollarite vastu, pakkide turvakontrolliks, check in’iks, passi kontrolliks ja enda turvakontrolliks – seal viimases selgus, et olin oma väikese, pea 8 aastat tagasi kingituseks saadud ja noa teral minu nime – Indrek – graveeringut kandva swiss noa käsipagasisse unustanud :( :( :( :( See oli vast valus löök, sest mis iganes ma seal ka ei teinud või rääkinud, kaasa ma seda kuidagi lennukile ei saanud ja nüüd siis käib mõni sealne turvakontrollimees selle noaga pappaiasid lõikumas. Muide, sel ajal kui ma seal enda nuga tagasi nuiasin nägin, et paljudelt võeti ära näiteks tavalisi patareisid. Ainult need, mis olid seadmes sees, lubati üle, aga kõik varu omad võeti ära.
Lend hilines oma stardiga veidi, aga Helsinkisse jõudsime õigeaegselt – ju meil oli pärituul. Kuna lennukis oli parajalt vabu kohti, siis ma magasin pea terve tee üle kolme tooli ja nii jäi mul isegi üks söögikord vahele.
K0800 olimegi juba Helsinki's kohal ja seal selgus, et ka Tallinn'a lend hilineb veidi. Aga muretsemiseks polnud enam vähimatki põhjust. Ka ilm oli ju eilse Delhi 40kraadi asemel hoopis põhjamaiselt jahedam – vaid 11kraadi ;) ikkagi suvi ju :P
Moosiriiul HLS-TLN lendas seekord palju sujuvamalt ning ei hüpanud ega kõikunud tuulepuhangute käes. Tallinna's oli ka tunduvalt soojem (võis ehk olla 20kraadi ringis).
Martini ema oli autoga vastu tulnud ja nii saime kerge vaevaga kodutänavale, kus meid ootasid avasüli terve tänavatäis kollaseid võililli :D Nii hea oli kodus olla.
PS. Kuna tegu oli pühapäevaga, siis järgmisel päeval pidime mõlemad juba tööle minema ning nii oligi päev või paar hiljem juba uuesti soov, et võiks kuhugi reisima minna – näiteks Sitsiilia'sse.
Õnneks oli temp sel päeval jahedam kui eelmistel – äikesevihma ähvardas taevast alla tulla – see tegi õhu värskemaks ning lisaks sellele puhus karmilt tugev tuul, mis ajas tolmu ja liiva õhus ringi.
Kui me pidime toast välja kolima, siis tassisime pakid esimesel korrusel olevasse hoiuruumi ning käisime tolles heas restoranis söömas – võtsime veel viimast ja istusime siis taas hotelli katusel ning süvenesime raamatutesse.
K2100 ajal istusime juba eelnevalt kokku lepitud ja tellitud taksosse (200Rs/kokku) hotelli ees ning põrutasime kimades mööda juba pimedaid Delhi tänavaid lennujaama poole. Lennujaamas sisenesime esmalt ooteruumi, mis asub terminali peahoone vastas kohe (sama katuse all) – sinna saab 5h enne lendu tasuta sisse, muul juhul tuleb veidi kukrut kergendada. Lennuterminali endasse sai 3h enne lendu alles sisse (nii oli vähemalt seina peal neil kirjas).
Huvitav oli see, et kui terminali oli 4 sissepääsu, siis kolm esimese juures olid pikad pikad järjekorrad ning neljas oli täiesti tühi. Pärast kolmetunnist ootamist ooteruumis suundusimegi sellest värava poole ja olime minutiga sees :)
Nüüd jäi meil kenasti aega igasuguste toimingute jaoks nagu näiteks viimaste india ruupide vahetamisele dollarite vastu, pakkide turvakontrolliks, check in’iks, passi kontrolliks ja enda turvakontrolliks – seal viimases selgus, et olin oma väikese, pea 8 aastat tagasi kingituseks saadud ja noa teral minu nime – Indrek – graveeringut kandva swiss noa käsipagasisse unustanud :( :( :( :( See oli vast valus löök, sest mis iganes ma seal ka ei teinud või rääkinud, kaasa ma seda kuidagi lennukile ei saanud ja nüüd siis käib mõni sealne turvakontrollimees selle noaga pappaiasid lõikumas. Muide, sel ajal kui ma seal enda nuga tagasi nuiasin nägin, et paljudelt võeti ära näiteks tavalisi patareisid. Ainult need, mis olid seadmes sees, lubati üle, aga kõik varu omad võeti ära.
Lend hilines oma stardiga veidi, aga Helsinkisse jõudsime õigeaegselt – ju meil oli pärituul. Kuna lennukis oli parajalt vabu kohti, siis ma magasin pea terve tee üle kolme tooli ja nii jäi mul isegi üks söögikord vahele.
K0800 olimegi juba Helsinki's kohal ja seal selgus, et ka Tallinn'a lend hilineb veidi. Aga muretsemiseks polnud enam vähimatki põhjust. Ka ilm oli ju eilse Delhi 40kraadi asemel hoopis põhjamaiselt jahedam – vaid 11kraadi ;) ikkagi suvi ju :P
Moosiriiul HLS-TLN lendas seekord palju sujuvamalt ning ei hüpanud ega kõikunud tuulepuhangute käes. Tallinna's oli ka tunduvalt soojem (võis ehk olla 20kraadi ringis).
Martini ema oli autoga vastu tulnud ja nii saime kerge vaevaga kodutänavale, kus meid ootasid avasüli terve tänavatäis kollaseid võililli :D Nii hea oli kodus olla.
PS. Kuna tegu oli pühapäevaga, siis järgmisel päeval pidime mõlemad juba tööle minema ning nii oligi päev või paar hiljem juba uuesti soov, et võiks kuhugi reisima minna – näiteks Sitsiilia'sse.
RSS (2.0)
2 Comments:
Olen just Praha lennujaamas mitmetunnist auku parajaks tegemas ning leidsin aega yhe tuttava saadetud lingil klikkida ning seda Nepaali-juttu lugeda. Koige vahvam oli see, et juhuslikult oli mul lapakakotis ka Helambu-Kosainkund-Langtang matkakaart, nii et sain teie trekimuljete ajal napuga kaardil jarge ajada:).
Tundub, et teil oli paris tore seltskond ja reis. Kui endaga vordlen, siis yhest kyljest olen tavaliselt (3/2-st) kandjaid kasutanud ning julgen teistelegi soovitada, teisest kyljest aga pole ma nt. valismaal mitte kusagil valjaspool Itaaliat pitsat soonud - nt. Nepaalis ikka a'la dal bath ja momod jne. + kuulsamad restod Kathmandus ning Pokharas, kuid eks see ole maitse asi.
Lahedaid reise!
Urmas
tänud tänud. hea teada, et me kirjutis meeldivat lugemist pakub :) seltskond oli jah väga vinge - tõenäoliselt parim maailmas ;)
aga kuna me olime just pool aastat tagasi Indias, siis sai selle kandi toitudest kaunis ruttu pilt selgeks, et mis on mis ja mida kuskil pakutakse.. seepärast laiendasime enda toiduvalikut tunduvalt ja pealegi on Kathmandu väga rahvusvaheline koht :)
Post a Comment
<< Home