Kathmandu

Magasime mõnusalt ja pikalt see kord – ju olime sellest pidevast ringi kappamisest juba veidi väsinud.

Sellele vaatamata otsustasime hommikusöögilauas, et võiks järelejäänud päevadega veel midagi peale hakata, ning Bhote Kosi jõele raftingule minna. Valisime selleks puhuks välja firma, kelle pakutavad kuupäevad meile kõikse paremini sobisid – uusmeremaalaste Ultimate Descents alla kuuluv Nepaal'is asuv harufirma Last Resort (asub 12km kaugusel Tiibet'i piirist). Näkku läks see pull meile 80$ maksma – see hinnatase oli enam vähem selline, mida ka LP’s öeldi.

Uurisime siis lähemalt, et kuidas ja mis ja mida – ning saime teada, et praegu on seal paras veetase ja et paari nädala pärast pannakse see jõgi raftijatele kinni, kuna voolu hulgad tõusevad liiga suurteks ning ohtlikeks. Kaasa paluti võimalikult vähe asju võtta – vaid vahetusriided, plätud millega saaks võimaluse korral ka vees ringi tuulata ning suurt muud midagi.

Ööbimiskohas on magamiseks kõik olemas, toit (lõuna-õhtu-hommik-lõuna-õhtu) on hinna sees ja transa väljub hommikul k0600 ajal. Ahjaa – sauna lubati kah, aga see olla lisaraha eest.

Saime teada, et pundis on juba terve kari (enne meid 18) inimesi – seega paistab väga pop firma olema. Ja osad neist lähevad lisaks veel ka bunge hüppeid tegema.

Shoppasime veidi ringi ning sõime lõunat. Kuna tundsin end veidi väsinuna siis suundusin hotelli puhkama ja lasin Annil ning Martinil edasi shoppama minna – Martin tahtsi endale suurt seljakotti osta. Hiljem selgus aga, et see pood, kus me talle reisi alguses sobiva seljakoti leidsime, oli tol päeval kinni – eks siis pärast raftingut tuleme taas tagasi vaatama.

Pärast õhtusööki läksime varakult magama. Üldse on siin kuidagi harjumuseks saanud vara magama minemine ja vara ärkamine – isegi siis kui ei pea kella peale tõusma. Ja huvitavaks teeb asja veel see, et me oleme Eesti ajast veel oma 3h 45min ees – seega oleme enda koduse kellaajaga ikka täiesti peapeale graafiku pööranud.