Kathmandu

Magasime seekord mõnuga pea k0900ni välja. Vedelesime veel pärast seda ning ravitsesime end päikese põletuse vastu ja haigeid ning väsinud konte. Lihtsalt võtsime aega et olla :)

Martin ilmus meie ukse taha kuskil k1000 ajal – oligi lõpuks selle esimese poe üles leidnud, kus me talle sobiva seljakoti leidsime ning selt selle ka ära ostnud. Suur 75l seljakott ja maksis vaid 1600NRi, mis teeb eesti rahas kuskil 300EEKu. Hinnad on siin ikka odavad küll.

Lisaks uuris ta top end hotellide kohta infi – et ehk veedab viimased päevad siin Kathmandu's luksuslikku elu. Tase siinsetel hotellidel on sama mis Euroopa's aga hinnatase on kuskil 10x soodsam.

Hiljem suundusime Anniga kahekesi linna peale, et varajane lõuna või hiline hommikusõõk võtta ning lihtsalt veidi linnas ringi konnata – ilm oli ju super kena ja palav.

Tegime läbi ühe LP’s soovitatud jalutamise tuuri, mida me senini polnud veel täiest mahus teinud (vaid osaliselt miski päev sai seda mööda kõnnitud), jõime paar kosutavat jooki ühes Durbar Square rooftop restoranis ja pildistasime ilma ning inimesi. Anni luges aeg ajal ühte siit ostetud Mario Puzo (Ristiisa autor) raamatut nimega Omerta.

Kui tuul kippus seal katusel päikesevarje juba ära puhuma, siis laskusime taas maa peale ning vaatasime ühe püha hoone (Maju Deval) viimasel astmel istudes veidi ringi ning imetlesime Nepaal'i igapäeva elu. Vahepeal nägin veel ühte väikest actioni, kus politsei miskeid kaake taga ajas, ja nad ka kenasti kätte saivad.

Tagasi Thamel'isse jõudnuna läksime interneedusesse, et vaadata, kas Martinilt on kirju ;) – oli kokkulepe, et kui ta otsustab siiski lahkuda, siis on ta kuskil k1200ks meie hotellist läinud ja internetist kirja saatnud.

Kiri oli täitsa olemas. Otsustas siiski lux hotelli proovida ja sealse soodsa pakkumise vastu võtta (hetkel olla neil kaks ööd ja kolm päeva vaid 250$ eest + lisaks mitmed lisad).

Kirjutasime talle kohe vasta ja suundusime Shisa Terrace Bari õhtu oodet võtma ja aega parajaks tegema – juhul kui Martin me vastuse ikka kätte saab ja meiega seal õhtusöögi ajal ühineb. Aga ei käinud ta vist enam maili lugemas ja nagu hiljem selgis, ei viitsinud ta enda reservuaarist väljuda, et taas linna peale tulla. Nii sõimegi Anniga kahekesi õhtust ja jõime kõrvale kes õlut, kes mojito't.

PS. muide selles baaris maitses see juba täitsa mojito moodi, mitte nii nagu paar päeva tagasi ühes hoovipealses restoranis pakutu.