Esimesena on näha viimane sissekanne. Et kõik kenasti algusest alates läbi loetud saaks, siis selleks on paremas servas reisikiri päevade kaupa ära jagatud - klikka aga kenasti seal! Ning lisasin Nepaali teemat puudutavaid olulisemaid linke kah sinna. Pilte saab näha aga siin.

Tuesday, May 15, 2007

Kathmandu – Pokhara

K0530 – äratus
K0600 – hommikusöök
K0630 – bussipeatusesse (meil kästi oma pool tundi enne bussi väljumist kindlasti kohal olla)
K0700 – panimegi Pokhara poole bussiga punuma

Aega pidi reis võtma 7h ja läbida tuli sõita kuskil 200km. Meil õnneks läks vaid 6,5h aega ja seda koos 2x30min pausidega. Vahest nad ikka üllatavad meid kohe meeldivalt.

Õnneks ole enamus ajast, mil me sõitsime taevas pilves – ja seega ei tulnud just väga palavat bussi taluda, vaid sai meeldivalt aega surnuks lüüa. Kuna oli tegu turistidele mõeldud bussiga, siis olid ka sealsed pingivahed ja pingid veidi suuremad tavapärastest bussidest ning ka see lisas oma mugavuse juurde.

Pokhara asub Kathmandu'st 500m madalamal ja seega üldine temp oli siiski kõrgem kui pealinnas ning õhk justkui seisis paigal. Eks õhta paistab kas ka sääsed on siin rohkemaarvulisemalt esindatud või jaa :P Igatahes sääsevõrgu võtsime küll kaasa.

Kuna me oma Kathmandu hotelli meestele rääkisime, kuhu plaanime minna, siis nad kohe pakkusid meile enda sõsarhotelli teenuseid ning sama hinda, mis me nendegi juures maksame. Lisaks on sellistel ettemakstavatel asjadel hea omadus see, et puudub tavapäraselt lisatav 13% TAX.

Nii oligi, et niipea kui buss saabus ümbritses meid kari hotellide värbajaid ja üks neist oli sildiga: mr. INDREK :) – see oli siis meile. Hotell Dharma Inn oli täitsa OK ning ruumidki kenad. Seega polnud põhjust järgmisteks öödeks mõnda teist kohta otsida. Pealegi asus ta East Lakeside’s (see on siis Pokhara põhilise tänava lennujaama ning tammi poolses otsas) – seega igati sobivad kohas meie jaoks.

Pokhara asub Fewa Lake (Phewa Lake) ääres ja nii kutsutaksegi kaldaäärset linnaosa Lakeside.

Einestama läksime siiski hotellist välja – esimesena jäi ette koht nimega Lhasa Tibetan Restoran, kus võtsime esimesed õlled ning Anni ja Martin testisid küpsetatud kala, mina läksin aga kindla peale välja ja tellisin steak’i.

Edasi suundusime juba linnaga tutvuma. Kuigi Pokhara's elavat kuskil 170 000 inimest, siis mägikülale sarnaselt tundub, et elu käib vaid ühel peatänavalt ja mujal ei olekski nagu midagi ega kedagi – muidugi hooaeg on juba läbi ka.

Siinset peatänavat võrreldakse veidi ka pealinna Thamel'i rajooniga – poed ja hotellid ja restoranid läbi segi üksteisi järel ühest tänava otsast teiseni välja. Kuigi valik tundub siin väiksem olevat on siiski enamus matkamisel vajaminevaid asju võimalik kõik kohapealt osta.

Üks, mis meid üllatas, on see, et internet on siin 3 KORDA kallim kui Kathmandu's. Siin siis 100NR/h ja Kathmandu's 30NR/h. Ja lisaks mulle võib-olla tundus, aga vist ka tunduvalt aeglasem peale kõige.

Aga see, miks me siia tulime – kaunid vaated lumistele Annapurna (Annapurna treking info) ümbruse mäetippudele, ei ole end veel teps mitte ära tasunud. Nimelt on mussooni eelsel ajal siin siiski tipud valdavalt pilvedesse mattunud, isegi siis kui muidu nagu oleks selge ja päikesepaisteline ilm. Uurisime siis kohe ka interneedusest lähipäevade ilmaennustusi ja need lubavad pigem pilve kui päikest – jama värk ma ütlen.

Päeval kaunis vaiksed tänavad muutuvad õhtu edenedes elavamaks – seda nii kohalike kui ka turistide poolest. Samas esimesed poed panevad ennast juba k21-22 ajal kinni. Kirevad päevad ja ööd paistavad selleks korraks läbi olevat – turistid on pigem juba teel koju kui siinsetesse restoranidesse ja pubidesse pidutsema.

1 Comments:

Blogger haaletaja said...

Tegelikult on Pokara rahvaarv hinnaguliselt 3-4 miljonit (Pokara valley - mis tegelikult on kõik üks linn), hea uudis, et internetihind on aastaga kukkunud 60 ruupia peale :P

13 July, 2008 10:51  

Post a Comment

<< Home