Kathmandu

Ärkasin öösel selle peale üles k0300 ajal, et keegi kõrva pinises. Jõudsin paar sääsek enne ikka surnuks lüüa, kui uuesti magama jäin. Arumaeisaa, kust need sääsed veel tulla võisid – akendel ju sääsevõrgud ees :O

Hommikul ärkasime varem kui tahtnuks – uni läks ära. Ja juba k0800 kappasime linna peale, et hommikust süüa ning ehk ka soodsamat hotelli otsida.

Irish pub'i kõrval asuvas katuserestoranis La Bistro’s võtsime juba palava päikese all hommikueine. Õnneks olid seal ka päikesevarje täitsa olemas, et päris päike lagi pähe me seal istuma ei pidanud.

Samal ajal töötasin siva Nepaali LP läbi selle kohapealt, et kus siis siin Kathmandu’s need kõige parema hinnaga hotellid ja ööbimiskohad ka asuvad – leidsime päris mitu sellist, mida siis pärast sööki ka külastama hakkasime.

Saime lõpuks Pushkar’i nimelises hotellis paraja hinna mida umbes soovisime ja otsustasime, et kolime siia ümber – aga enda hotellis meie plaanist rääkides, otsustasid hotelli vanad, et tulevad meile hinnas vastu ning pakkusivad omakorda kahese toas eest 400NR’i ja ühese toa eest 250NR’i + 13%TAX. See pakkumine meile sobis ja iseenesest meile see hotell – Kathmandu View - ju täitsa meeldis, seega jäime vanasse kohta alles.

Andsime osad asjad kohaliku pesuteenuse käsutusse ning läksime taas linnapeale kollama ja asjade hindu vaatama, et hiljem teaks kus kõikse parem kurss on :). Üldiselt aga võib igal pool saada selle hinna mis soovid. Üks märkus aga on küll, et Nepaal'is saab paremini kauba peale mees müüjatega kui nais müüjatega. Viimaseid on väga raske kauplema meelitada – jäävad tihti ikka algse hinna juurde püsima.

Sel ajal kui me seal ringi kollasime kiskus juba taevast veidi pilve ning paar piiskagi langes me kuumadele kehadele. Ruttasime siis kiiresti taas Durbar Squar’ile, et seal ehk muuseumisse minna – aga ukse ees otsustasime ümber, et läeme parem sööma ja siis sõidame taksoga Bodhnath’i, kus asub maailma üks suuremaid stupasid.

Pärast sööki saime täitsa hea hinnaga takso ja puha ning ilm tundus kah selgemaks minevat – aga kui kõik on hea siis midagi peab ikka nihu minema – meil oli selleks siis asjaolu, et maoistidest meeleavaldajad olid oma piketiga ühe olulise tee kinni pannud ja nii ei õnnestunud meil kuidagi vanalinnast välja saada ja jõime sinna mõneks ajaks täitsa seisma.

Lõpuks otsustasime, et jalutame vanalinnast välja ja siis võtame mõne takso – aga kui olime vanalinnast väljas tundus meile aeg juba piisavalt hiline ja nii lükkasime oma minemise järgmisele päevale edasi lükata.

Nii ei jäänudki muud üle kui lihtsalt puhata – interneti kohvikus kodustele kirja kirjutada, poes veidi shopata, La Dolce Vita nimelises itaaliapärases kohvikus kohvi lürpida ja kõrvale kooki süüa.

Enne veel kui kokkulepitud ajal Martiniga pidime taas kokku saama, et koos õhtust süüa ostsime Annile veel ka ühe kena xlNeeko (jaapani firma: http://www.xlneeko.com) 40l seljakoti.

Õhtust sõime seal samas La Dolce Vita nimelise itaaliapärase kohviku katuserestoranis, kus lasime hea maitsta mõnusal püreesupil, korralikul pitsal ning sinna kõrvale tervel pudelil valgel majaveinil. Tänu veinile läks õhtusöök küll kallimaks kõvasti kui meie tavaline taks oli, aga vahest võib ju puhkusel olles priisata kah ;). Pealegi arvestades siinset soodsat kurssi eesti rahasse, siis me nii väga palju ei kulutanudki.