Esimesena on näha viimane sissekanne. Et kõik kenasti algusest alates läbi loetud saaks, siis selleks on paremas servas reisikiri päevade kaupa ära jagatud - klikka aga kenasti seal! Ning lisasin Nepaali teemat puudutavaid olulisemaid linke kah sinna. Pilte saab näha aga siin.

Saturday, May 12, 2007

Trek 7p: Sermathang(2590m) – Melamchi(870m) – Kathmandu(1337m)

Ärkasime taas vara – k0530 ajal (millegipärast on nii, et kuigi Nepaal on eesti ajast oma 3h 45min ees, siis siin vara ärkamine meile küll erilisi piinu ei valmista, erinevalt kodustest varajastest ärkamistest).

Pererahvas igatahes veel õues ringi ei kolanud – ju eileõhtune ja öine äikesevihm oli kõik korralikult tuppa peletanud. Ja ega hommikulgi sadas veidi uduvihma.

Sõime, pakkisime ja maksime veedetud öö ning toidu eest ja panime k0700 ajal juba mööda külateed alla poole ajama – täna on karm laskumiste päev 2590m pealt alla 870m peale (1720m laskumist!!)

Alguses oli laskumine sujuv – mööda samakõrgusjoont enam vähem. Sel ajal oli võimalik ka kauneid valgete tippudega vaated nautida – tegime seal isegi meie reisi grupi pildi ära. Hiljem laskumine aga muutus kogu aeg aina järsemaks ja järsemaks. Viimane lõpp enne Melamchi küla, mis meil ühtlasi oli treki lõpp-punkt, oli laskumine suisa karm ning lisaks oli seal veel teerada ilma astmeteta, seega varbad pidevalt saapa ninas kinni.

Alla jõudes valutasid meil jalad ikka korralikult. Lisaks tegi asja raskemaks ka pidevalt lagipähe paistev päike ning olematu tuul – nüüd siis kus teda kõige enam vaja oli, oli ta otsustanud jalga lasta. Kas me sellist Nepaal'i tahtsimegi??! ;)

Vaatamata kõigele jõudsime k1300 ajal alla Melamchi külla – jõe äärde. Ja jõudnuna üle rippsilla teisele poole kaldale, läksime ja pistsime enda varbad kohe jahutavasse jõevette. Kohalikud lapsed olid kah võtnud nõuks end palava päeva eest jahedasse vette kasta ning möllasid seal ringi hullata. Valgete inimeste ilmumisel paljud tulid muidugi nagu ilma imet kaema ja vedelesid lähiümbrise suuremate kivide peal.

Martin käis suisa üleni riietega vees end jahutamas, meie Anniga kastsime vaid varbaid. Miski hetk aga saime aru, miks muidu väga suuri kive täis jõeserv just selle kohapealt kuidagi tühjem tundus olevat – see oli läbi vee tuleva tee väljasõit. Vastaskaldalt vajusid kaks suuremat masinat vette sisse ja vurasid vett enda ees lainesse lükates meiepoolselt kaldalt välja.

Melamchi’st Kathmandu’sse sõitsime kohaliku liinibussiga (4,5h ja 100NR/istekoht – kuna me ei julenud seekord endi kotte katusele panna, siis võtsivad need kolm suurt seljakotti veel lisaks kaks istekohta ära, mis me kenasti kinni maksime).

Päris algus oli vaevaline minek – jube kehv ja aukilk tee. Kiirus võis heal juhul 10km/h olla. Ja bussi tagaots hüppas üles alla. Ühel hetkel aga nii karmilt, et nii minu kui ka Anni lendasime peaga vasta madalat bussilage. Anni veel nii õnnetult, et otse vasta ühte tugevat serva ja nii sai ta korralikult haiget. Mul läks kergemini – peakohal oli plekk, mis mu tugeva peahoobi all kergelt järgi andis ja kaardus.

Meie intsidenti märkasid muidugi ka eessõitjad ning bussi piletimüügi mees ja kuna ei nemad ega meie soovinud ‘rahvusvahelist intsidenti’ luua :), siis korraldati rahvas bussis nii ümber, et me Anniga saime ette, bussijuhi seljataha istuma minna, kus oli igatahes jalgadele küll kõvasti rohkem ruumi kui mujal bussis.

Samas ‘bussijuhi silmade läbi’ teed ja liiklust vaadata oli kah täitsa karm, kohati tundus küll, et nüüd-nüüd ongi siis kokkupõrge vältimatu – aga ei midagi. Ikka ja taas tuli ta sellest situatsioonist puhtalt välja.

Kathmandu’sse jõudsime k1830 ning seal jalutasime juba nagu kodus mööda Thamel'i kitsaid tänavaid enda hotelli, et pesema minna – olime siiski tagasi tsivilisatsioonis :). Pärast suundusime aga välja linna peale, et Irish Pub'is enda eduka trekkimise lõppu tähistada - oli ju see trekkimine ja need kurud nii Annile kui Martinile elu esimesed – oli mida tähistada.

Anni ning Martin sõid mõlemad kiievi kotletti kartulipudruga – millest nad terved viimased päevad vaid unistanud olid. Mõnus oli üle pika aja taas (kana)liha süüa ning valget inimest mängida.

Päeva teekond
(meie enda arvutuste järgi): ~…km; 6h
Kõrguste vahe: 1,7km laskumist

0 Comments:

Post a Comment

<< Home