Pokhara

Uni oli hea ning õhk veidi jahedam kui varasematel öödel – lasi kohe kenasti magada.

Sel ajal kui meie veel magasime käis Martin hommikul vara interneeduses ning uuris Pokhara-Kathmandu lennu pileteid. Ning otsustasime, et lendame tagasi, mitte ei sõida mööda maad taas 7h bussiga. Pealegi on ülevalt ehk lootust mägesidki näha, kui lennuk piisavalt kõrgele tõuseb.

Saime lõpuks meie hotelli kuti käest piletid 63$/inimene, homme hommikul k1000 väljuvale Gorkha firma lennule.

Hommikueine järel võtsime nõuks veidi kinke kodus pöidlaid hoidvatele fännidele muretseda. Ilm oli nagu eelmistelgi päevadel, et linna enda kohal laiutas taas sinine taevas ja palav päike, samal ajal kui silmapiiri varjasid pilvedesse mattunud mäed – otsustasime veidi end kosutada mõne sõõmu jaheda õllega, enne kui tagasi hotelli puhkama suundume – ega see puhkusel olemine pole teate miski kerge tegemine, kogu aeg väsitab ära.

Kuna Pokhara's oli meil selleks hetkeks enamus olulisemaid vaatamisväärsusi vaadatud ja ka linna peal polnud suurt rohkem teha, siis see päev kujuneski meil rohkem vedelemise päevaks.

Õhtu eel läksime veel välja sööma. Seekord olime kohas, kus tehti ka rahvuslikku tantsu ja muusikat. Miski pärast aga ei mina ega ka Martin soovinud palju süüa – mul oli kuidagi enesetunne kehva. Ja nii suundusime peatselt ära hotelli magama.