Trek 6p: Tarkeghyang(2590m) – Gangjawal(2500m) – Sermathang(2590m)

Ärkasime korraks k0530 ajal, et vaadata kas lumiseid tippe koos päikesetõusuga on näha – oli näha ;), magasime k0600’ni edasi.

Pakkisime asjad, sõime perenaise pakutavaid häid roogasid, maksime tehtud kulutuste eest ning 0750 asusime taas teele.

Kuna Tarkeghyang’ist saab Sermathang'i vähemalt kahte teed pidi, siis meie langetasime valiku lihtsama kasuks, mis kulges valdavalt mööda samakõrgusjoont. Teine rada oleks kohe alguses pea kilomeetri tõusu võtnud, et siis pärast rahulikumalt see sama kilomeeter laskumist teha – aga seda me enam proovida ei tahtnud. Kaks päeva tagasi sarnast tõusude vahet sai juba proovitud – juba kurnav.

Alguses, kus rada läks kaheks Timbu ja Gangjawal’i suunas (valisime viimasena mainitud tee), oli väikene järsk tõus, aga pärast käis rada vaid õrnalt üles-alla ilma suuremate tõusude või laskumisteta.

K1200 jõudsimegi juba enda üllatuseks Sermathang’i. Olime samasuguses seisus, nagu kaks päeva tagasi, kui jõudsime ülevalt kuru pealt alla külla väga vara kohale ja tookord otsustasime edasi kapata.

Seekord aga tuletasin meelde meie viimase ööbimiskoha perenaise sõnu, et Sermathang’is on hotelle aga Melamchi’s väga enam pole. Nii otsustasimegi siiski siin peatuse teha – polnud ju vaja pealegi kuskile kiirustada meil. Seega järeldasime, et selle Helambu treki, mis raamatus on märgitud vist 7päevasena võiks vabalt läbi teha ka 5 päevaga, aga see oleks juba vaat et sport!

Kuigi Tarkeghyang’i hotelli perenaine andis enda suurema õe hotelli visiitkaardi, mis pidi samuti Sermathang’is asuma, siis kahjuks oli suurem õde enda hotellimajanduse selleks korraks juba sulgenud. Nii asusime mööda küla ringi jalutama ja suunaviitade kaudu mõnda töötavat hotelli/öömaja otsima. Paistab et hooaja lõpp on ikka väga käega juba katsuda – väga palju avatud kohti me ei leidnud (PS. Hiljem muidugi avastasin, et mõni koht, mis alguses tundus, et on kinni, oli siiski pärast poole avatud – ehk nad pidasid k1200 ajal lihtsalt siestat)

Saime siis lõpuks kaks kena tuba väikeses alpimajakeses Helambu Lodge nimelises külalistemajas (100NR/tuba). Võtsime lõunaeine, sealhulgas kogemata ka ühe tiibeti tee (yaki võiga kuum ja soolane jook) – teist korda seda väga enam ei tahaks, aga sel korral jõin ta siiski lõpuni ära. Seevasta maitseb mägedes tiibeti leib paremini kui pannkook – viimast nad pole lihtsalt väga harjunud tegema. Ja meie magusroaks sai tihti tiibeti leib moosi või meega.

See, et vihma hooaeg on algamas, paistab täitsa juba välja – mäetipud on valdavalt pilvedesse mattunud, orgusid mööda roomavad suured valged vatitupsud ringi ning iga päev sajab millaski ka üht teist maha. Samas ei ole mööda läinud päeva, mil poleks ka kõrvetavalt palavat päikest näha olnud. Väga vaheldusrikas elu võiks öelda :D

Eileõhtused vestluskaaslased Tarkeghyang hotelli einelauas soovitasid, nagu ka kõikjalt lugeda on saanud, samuti Nepaal'i külastamiseks ja trekkimiseks parimat aga just sügisel – oktoober-detsember. Eks järgmine kord tuleme siis sel ajal. Muidugi peab siis arvestama suurema päikesepaistega :), st rohkem vett ja rohkem päikese kreemi.

Samas on jälle nii, et siinsetes regioonides (Helambu ja Langtang) olla parim aeg matkamiseks just nimelt kevad – aprill ja mai – sest siis võib näha seda, mille poolest need kohad just kuulsad on – meeletud rododendronite metsad. Ehk jah aprill on siis veidi isegi parem aeg – on vähem sademeid. Need kaks neiut, austerlane ja sakslane, kellega koos kah seal einelauas istusime, olidki just Langtang'i pealt tulnud ja kiitsivad, et ilm olla olnud terve selle ajal selge ja soe ja päiksepaisteline.

Niisiis, sel ajal kui me pärast lõunasööki veidi leiba luusse lasime tuligi tänase päeva päike välja :) ja ma suundusin mööda küla (mis oli vaat et pea sama suur kui Tarkeghyang) ringi jalutama. Käisin üleval väikese mäekünka otsas asuva stupa juures ning pildistasin ilusas päikesepaistes kohalikku külaelu – mis on praegusel aastaajal kaunis vaikseks jäänud.

Õhta poole hakkas aga taas sadama – ja kohe ikka korralikult. Selline äikesevihm tuli, et kohe miskit hirmsat. Meie majakese tagas asuv kartulipõld suisa ujus veest. Väikeste vaheaegadega lasi niiviisi kuni ööni välja.

Päeva teekond (meie enda arvutuste järgi): ~…km; 4h