Esimesena on näha viimane sissekanne. Et kõik kenasti algusest alates läbi loetud saaks, siis selleks on paremas servas reisikiri päevade kaupa ära jagatud - klikka aga kenasti seal! Ning lisasin Nepaali teemat puudutavaid olulisemaid linke kah sinna. Pilte saab näha aga siin.

Thursday, May 24, 2007

Kathmandu – Delhi

Kuna öö otsa polnud suuremat und, siis tõusin juba enne k0630’t üles.

Ja kuna nii vara magab veel ka Kathmandu, siis pakkisime oma asjad kokku – sest täna ongi siis see päev, kus me hakkame kodu poole tagasi minema. Esialgu küll alles Delhi'sse, kus me siis paar päeva peame mööda saatma, kuuldavasti olla seal praegu 44kraadi :) – saab lõbus olema :D

Miks me just täna tagasi peame minema? – seda sellepärast, et kui me Kathmandu'sse jõudsime pärast ülipikka ja hilinenud rongisõitu (02.mai-03.mai) otsustasime, et tagasi me ei riski ja vist ei viitsiks kah seda loksumist (lisaks 24h rongisõidule tuli ju lisaks veel 2h jeepi ja 8h bussi) sama pulli uuesti läbi teha.

Ei riskinud sellepärast, et meie esmalt tagasisõiduks bronnitud rong Gorakhpur-Delhi oli sätitud küll enam kui 12h varasema saabumisega Delhi'sse, kui lennuki väljumine Delhi-Helsinki, kuid nagu näha oli ei pruugi ka sellest ajavarust piisata.

Nii ostsimegi juba esimesel päeval Kathmandus tagasilennu piletid Kathmandu-Delhi. Aga meie kahjuks oli vabasid kohtasid vaid 24. või 27mai saada ja kuna viimane kuupäev oli meile juba liiga hilja, siis tuli varasemaga leppida. Hiljem mõtlesin, et vahest sellepärast olid lennud täis, et 25.-26.mai olid ju reede laupäev!

Kuskil k0900 ajal einestasime ja jalutasime niisama linna peal ringi ning hiljem veetsime tunni interneeduses, et uudistada, mis siis vahepeal ka Eesti's toimunud on. See tunnike internetis polnudki alguses üldse plaanis, aga eile õhtul poest läbi tulles ja sealt suuremat ostu tehes saime kaks tasuta tunnist kupongi interneti jaoks – ei saanud neid mitte kasutamata jätta :)

Edasi lesisime ja püüdsime uinuda oma hotellitoas, et öist kehvastimagamist tasa teha. Pärast k1230 kolisime lõplikult välja ja põrutasime taksoga lennujaama (200NR).

Lennujaamas oli sissepääsul pikk järjekord – miskid tüübid (hindud) asjatasid taas oma miljoni kotiga seal ees. Saime siiski lõpuks sisse ja läksin kohe seda maalt väljumise turismimaksu maksma – kui mu mälu mind ei peta, siis mööda maad väljudes, seda vist ei tulnud tasuda, või siis oli ta väiksem summa. Lennujaamas aga tasusime lõpuks 1356NR/inimene.

Checkinnisime ennast ja lasime igas võimalikus punktis ja igal võimalikul asjapulgal enda pagasit kontrollida. Neid oli seal tõesti uskumatult palju – ukse peal, pärast check in’i, pärast passikontrolli ja veel enne lennukisse sisenemist kah lennuvälja keskel :O. Viimane koht oli küll selline, mida ma polnud eales varem näinud. Enne lennuki peale minevat treppi oli ratastel putka kohale aetud ja seal kontrollitigi.

Kusjuures kahes kohas - ukse peal ja pärast passikontrolli oli lisaks käsitsi sorimisele veel läbivalgustamine kah. Ka keha kontrolli tehti topelt - nii check in’i kui passikontrolli järgses turvakontrollis.

Eriti pull oli seal aga vedelike kaasavedamise lubamis süsteem. Nimelt pudel võis kaasas olla küll nii suures kotis, kui ka käsipagasis, ainult, et kui tegu oli näiteks alkoholiga, siis selle kork pidi olema nii suletud, et oleks näha – pole avatud veel. Loeti lisaks sõnad peale, et enne maandumist mitte avada.

Tax-free tsoonis, kus me nüüd veidi pidime aega ja raha laiaks lööma oli aga see jama, et seal lihtsalt polnud peale söögi ja joogi mitte midagi tarka osta. Vaid mõned pildiraamatud (õhukesed ja igavad), mille eest küsiti aga hinge hinda. Nii otsustasimegi pärast väikest kiirtoidueinet, et võtame Nepaal'i ruupid India'sse kaasa.

Kuskil nägin seal silti, et üle miski summa (võis olla niteks 10 000NR) ei tohi Nepaal'i ruupisid üle piiri sulas viia. Või oli seal hoopis kirjutatud, et suured rahatähed ei ole lubatud – pagan vana pea ei võta enam seda infi kinni. Meil aga sellega muret polnund – järgi oli veel vaid miski ligi 500NRi ja seda ka väikestes kupüürides (valdavalt 100’sed).

K1600 startis nagu kellavärk lend Delhi suunas – ja kohe alguses oli parempoolse külje akendest, kus me täpselt istusime, kauneid ja lumiseid tippe näha – need olid juba 8000’sed! Ja kuna me tõusime, nagu rahvusvaheliste lendude puhul tavaks ikka oma 10 000m peale, siis võis üheaegselt näha nii Everest'i kui Annapurna regiooni tippe. Kahjuks möödusid nad meist (st tegelt meie neist) nii kiiresti, et ei jäänud just väga kaua aega nende imetlemiseks ja pildistamiseks. Pealegi lennuki mitmekordsed aknaklaasid mõjusid pilditegemisele niigi kehvasti. Midagi me aga siiski peale saime. Ja 8000’sed on nüüd oma silmaga nähtud.

Veidi enam kui tunni pärast maandusime juba 44kraadises kuumuses Delhi's :). Pagasi kättesaamine ja piiriületus sujus viperuste ja viivitusteta ning kohe kui terminalist väljusime saime ukse ees seisnud lennujaam-kesklinn ekspressbussile (millega me ka eelmise reisi ajal sõitnud korra olime). Hind oli endiselt 50NR/inimene ja kuskil kolmveerand kuni ühe tunni pärast olimegi õhtuhämaras Delhi kesklinnas. Hetkel see 44kraadi ei tundunudki väga hull.

Jalutasime Connaught Place juurest, kuhu meid maha pandi, New Delhi raudteejaama juurde (see vahemaa ei olnud teab mis pikk – vaid mõned sajad meetrid) ja proovisime alguses Martinile Agra rongi pileteid osta homseks – loobusime aga niipea kui nägime kui pikad (endiselt) siinsed piletiputkade sabad on.

Main Bazaar'i tänava otsas (otse New Delhi raudteejaama territooriumi ühe sissekäigu juures) kauplesime end kolmekesi koos kõigi oma kodinatega (kolm suurt ja kolm väikest seljakotti) väikese riksha peale ning põrutasime mööda hilisõhtust inimestest ja erinevatest liiklusvahenditest tulvil turutänavat meie hotelli poole. Kuigi ma teadsin, et hotell siin kaugel olla ei saanud, siis me olime parajalt läbi niigi ja see riksha maksis ju vaid 50Rs’i, mida polnud jalavaeva vähendamise eest üldse mitte palju.

Kümnekonna minuti pärast olimegi juba vana tuttava hotelli Prince Polonia ees. Toa saime sama, mis eelminegi kord – sest olin interneti teel Kathmandust sellekohase maili neile saatnud ja kinnituse vastu saanud.

Esimese asjana (kokkuvõttes tegelt ainsa asjana ;) hakkasime kohe enda AC aparaati seadistama ja esmalt tundma õppima, et sealt ikka õiget temperatuuri ja õigel kiirusel välja tuleks ;) Käisime veel vaid kuskil 100konna meetri kaugusel restos (samuti AC’ga :) õhtust söömas. Öösel oli magada väga hea – tuba oli mõnusalt jahe :)

0 Comments:

Post a Comment

<< Home